MTÜ Hiiukala II taotlusvoor 1. septembrist 12. oktoobrini

Avatud on järgnevad tegevussuunad:

  • Kalasadamate uuendamine taotlejateks: KOV-d (toetus 100%); kalandussektori MTÜ-d (toetus 80%); kalandussektori ettevõtjad (toetus 40%).

  • Kalatoodete töötlemine ja otseturustamine - taotlejateks kalandussektori mikroettevõtjad (toetus 60%)

  • Tegevuste mitmekesistamine taotlejateks kalandussektori mikroettevõtjad (toetus 70%)

  • Koolitustegevus taotlejateks: kalandussektori ettevõtjad ja MTÜ-d (toetus 100%)

Projektitaotlusi võtab vastu MTÜ Hiiukala tegevjuht Hiiukala kontoris (Tuuru maja, Vabrikuväljak 1, Kärdla). Projektid peavad vastama” Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiale 2009-2013” ja Põllumajandusministri 2008.a määrusele nr 38. Projekti taotlusvormid on kättesaadavad www.hiiukala.org. Taotluse sisseandmiseks ja konsultatsioniks eelnevalt registreerida tuuli@hiiumaa.ee, 56941855)

Projektide paremusjärjestuse ettepaneku moodustab 9-liikmeline projektide hindamise töörühm, kes hindab projektitaotlusi vastavalt strateegiaga kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Projektide paremusjärjestuse ettepaneku kinnitab MTÜ Hiiukala juhatus. Üle 1 miljoni krooniste projektide rahastuse kinnitamiseks kutsutakse kokku üldkoosolek. Projektide hindamiskriteeriumid on nähtavad kodulehel www.hiiukala.org -> strateegia -> hindamiskriteeriumid.

Pärast kinnitamist esitab MTÜ Hiiukala kõik laekunud projektid koos paremusjärjestuse ettepanekuga PRIA-le, kes teeb taotluse rahuldamise otsuse 75 tööpäeva jooksul arvates esitamise tähtpäevast.


Suveseminarist

21. ja 22. juulil toimus Jänedal esimene Leader ja kalanduse tegevusgruppide ühine suveseminar. Suveseminari korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond koostöös Leader ja kalanduse tegevusgruppidega.

Üheks seminari eesmärgiks oli tutvustada üksteisele ja seminari külalistele toetuse abil tehtavaid ning planeeritavaid projekte. Suveseminari esimesel päeval toimetasid osalejad 7 töögrupis: ettevõtlus, kogukonna arengu, ühistegevus, maaturism, looduskeskkond, kohaliku kultuur ja noorte tegevused. Töögruppe juhtisid Leader ja kalanduse tegevusgruppide liidrid ja enda projekte (näiteid) tutvustasid Maaelu arengukava 2007 – 2013 Leader meetme ja Euroopa Kalandusfondi 2007 – 2013 kalanduspiirkondade säästev arengu meetme projektitoetuse saajad.

LEADER projektide kõrval tutvustati ka kahte EKF projekti - Ettevõtluse töögrupis rääkis Mart Vahtel Läänemaa Rannakalanduse Seltsi poolt heakskiidetud Dirhami kalanduskeskuse arendamise projektist ning ühistegevuse töögrupis tutvustas Toivo Kivi Peipsi piirkonda süvendustehnika soetamise projekti. Lisaks sai turismi töörühmas sõna Võrtsjärve kalanduspiirkonna tegevjuht Jaanika Kaljuvee, kes tutvustas Võrtsjärve piirkonna turunduse projekti, mis on toetust saanud LEADER meetme raames. Ettevõtluse töörühma eestvedajaks oli PKAK tegevjuht Andri Plato. Suveseminari avamisel lausus kalanduse tegevusgruppide poolsed tervitussõnad Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell.  "Maa liidrid" said kohaliku toidu tutvustamise käigus maitsta Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu ja Saarte Kalanduse kaasa toodud kala ning võrgustumisele aitas kaasa ansambel IIUKALA bänd. Suveseminari korraldusmeeskond soovib tänada kõiki projektiesitlejaid, töötubade modereerijaid, kohaliku toidu esitlejaid ning kõiki teisi aktiivseid osalejaid.

Kokkuvõtte suveseminari töötubadest ja kõigist projektidest leiab siit.  

Pilte saab vaadata siin ja hiiukala lehel galeriide alt.

"Sadam otsib meremeest" Hiiumaal

Sadam otsib meremeest on lustlik suvine meresaade, mis tõestab, et igas sadamas on lisaks ühele eestlasele veel ka vähemalt üks ukrainlane.

Hooaja teises saates 12. juulil kell 21.30 seiklevad Urmas Vaino ja Anatoli Tafitšuk Hiiumaal. Uljas telelaevuke randub Kõrgessaare sadamas. Neljas saadegi, mis esmakordselt eetris 26. juulil võetud üles Hiiumaal ning Vaino ja Tafitšuk kannavad maakaardile Kõpu poolsaare ja Kalana sadama.

Saade on valminud Interreg IVA projekti „Friendly Island Routes FIR AI2” raames. Saate kordus on laupäeval 17. juulil kell 17.30.

Internetist on saated pärast eetris olemist kättesaadavad siit:
http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=sadam+otsib+meremeest

Kalurite päev reedel 9. juulil

Reede 9. juuli õhtul kl 19 oodatakse Suursadamasse kalurite päeva tähistama kõiki hiidlasi, Hiiumaa külalisi, vanu meremehi, kalurikolhoosi Hiiu Kalur endisi ja praegusi töötajaid koos sõpradega - kõiki, kes tulevad heade mälestuste ja rõõmsa tujuga.

Suursadama ülem Sulev Vahter rääkis, et laulumehed eesotsas Marko Matverega olid nõus tegema vahetuskaupa - Suursadamas remonditakse nende laev, aga nemad kostitavad rahvast lauluga.


Vahter selgitas, et traditsiooniline kalurite päev, juuli teine nädalavahetus on paigas juba nõukogude ajast. Tema mäletamist mööda alustati noil aegadel kalurite päeva peoga juba reede õhtul Hoorasaarel ja teine pidu oli laupäeva õhtul püüniste tsehhis. Nüüdset vabaõhupidu on juba aastaid peetud Suursadamas.

Helja Kaptein

Hiiu Leht 02.07.2010

Päästevest - odavaim elukindlustus

Kätte jõudnud päikesepaistelised ja soojad ilmad kutsuvad merele ja veekogudele inimesi, kes kasutavad veesõidukit vaba aja veetmiseks, kalastamiseks või veespordiga tegelemiseks. Seda, et meri kutsub võib tõdeda üha tihedamini. Toimumas on mitmeid avalikke üritusi, mis on seotud merega ja kutsuvad merele, mereturism on aktiviseerunud, aktiivne tegevus toimub ka veespordi harrastajatel, kuid see kõik paneb mõtlema ja küsima – kuidas tagada turvalisus merel ja meresõidul?

Selge on see, et merele, järvele või jõele vaba aja veetmiseks, sportimiseks või kalapüügile ei minda veesõidukita. Siinkohal tuleb aga meelde tuletada, et ohutu meresõidu tagab töökorras varustus ja oludele vastav veesõiduk. Seega, veekogule minnes kontrollige alati oma veesõiduki tehnilist seisundit. Jälgige, et navigatsiooni- ja raadiosideseadmed oleksid töökorras, vajalikud merekaardid, pääste- ja pürotehnilised vahendid olemas ja vastaksid pardal viibivate inimeste arvule ning kandke kaasas mobiiltelefoni, mille aku on laetud.

Kindlasti peab väikelaeva kasutamisel väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva registreerimistunnistus ning väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on vastavalt meresõiduohutuse seadusele nõutav.

Tavaliselt on merehätta sattumise põhjused tingitud navigeerimisvigadest, aga siiski tuleb merel ette ka veesõidukite tehnilisi rikkeid, mis annavad alust arvata, et merele on mindud tehniliselt mittekorras veesõidukiga.

On ka väikelaevajuhte, kes ei tunne piisavalt hästi merel kehtivaid sõidureegleid, kipuvad merele joobeseisundis või hindavad üle oma võimeid. Sealt ka õnnetuste põhjused ning tagajärjed.

Kurbusega tuleb tõdeda, et ega me ise oma elust ja tervisest väga ei hooli. Seda näitavad ka viimased järjestikused nädalavahetused, mil merre on jätnud oma elu mitmed inimesed. On üks ütlemine „meri annab, meri võtab“, kuid kas me peame selle võtmise tegema kergeks ja seda tegema oma hoolimatusest ja teadmatusest.

Selleks, et vältida hoolimatusest ja mõtlematusest õnnetusse sattumist merel, on odavaim elukindlustus päästevest. Päästevesti olemasolu ja kasutamine väikelaeva varustuses on sama loomulik, kui turvavöö kasutamine autos. Väikelaeval peab olema vähemalt üks päästevest iga pardalviibija jaoks. Meeles tuleb pidada ja jälgida seda, et päästevestid peavad olema sertifitseeritud. Kui valmistajatehase poolt on ette nähtud päästevesti perioodiline kontroll, võib väikelaeval kasutada ainult sellise kontrolli läbinud päästeveste. Päästevesti valides tuleb vahet teha ujuvvestil ja päästevestil.

Ujuvvest ehk ohuvest ei ole mõeldud pikaajaliseks perioodiks vees viibimiseks, vaid selleks, et inimene saaks kiiresti end aidata veesõidukile või kaldale.
Päästevestid on kraega, valmistatud kas ujuvast materjalist või automaatselt gaasiga täidetavad.

Päästevahendid klassifitseeritakse kandevõime järgi ning tähistatakse tähistega – 50 N; 100N; 150N; 275N. Vesti valides tuleb arvestada ostetava vesti suurusega, kuna vest peab võimalikult hästi selga sobima. Parima toote valimise ja kasutamise konsultatsiooni annab kindlasti päästevahendite edasimüüja.
Päästevesti kasutamisel tuleb kindlasti kontrollida, et lukk, nöörid, rihmad või pandlad oleksid korralikult kinnitatud ning pingutatud kasutaja keha järgi. Vesti ei tohi kasutada istumispadjana, kuna päästevesti täielikku toimimiskindlust ei saa tagada, kui seda on kasutatud valesti.

Päästevest on odavaim elukindlustus, mis aitab tagada ohutu meresõidu ja tagab turvalisuse õnnetuse korral. Selge on ka see, et mitte ainult päästevest ei ole see mis aitab tagada turvalisust merel: sellele aitab kaasa kindlasti meie mõtlemine: millise ilmaga ja milleks me merele lähme, mida me merel teeme, kuidas käitume. Seejärel vaatame üle oma päästevarustuse, mis toetab meie eelnevat tegevust. Kui peaks aga juhtuma nii, et ka päästevarustusest merel ei ole olnud kasu ja õnnetuses hukkub või jääb kadunuks inimene, kuid, kes on kasutanud päästevesti, siis päästevesti kasutamine kergendab kadunuksjäänu otsinguid. Nii on ka omastel võimalus oma lähedasega hüvasti jätta maisel moel ja tagada omaste hingerahu.

Turvalist meresõitu!

Jaak Haamer
Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo juht


MTÜ Hiiukala II taotlusvoor 1. septembrist 12. oktoobrini
Suveseminarist
"Sadam otsib meremeest" Hiiumaal
Päästevest - odavaim elukindlustus
Kalurite päev reedel 9. juulil