Avaleht
Palume kõigil huvilistel oma nimed kirja panna RANNAKALUR II kutseeksami ettevalmistuskursusele.
Hiiukala liikmetele on kursus soodushinnaga. Grupi täitumisel on kursuse läbiviimine planeeritud märtsikuusse.
Oma soovist teatada 1. veebruariks, telefonil: 56941855 või e-postile: info@hiiukala.org
MTÜ Hiiukala võtab vastu projektitaotlusi Euroopa 
Kalandusfondi meetmesse 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ 23. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2012 järgmistes tegevussuundades:
-
Kalasadamate uuendamine – taotlejad KOV-d (kuni 100%), kalandussektori MTÜ-d (80%), kalandussektori ettevõtjad (40%)
-
Kala töötlemine ja otseturustamine – taotlejad kalandussektori mikroettevõtjad (toetus 60%)
-
Kalandusega seotud turism – taotlejad kalandussektori ettevõtjad ja MTÜ-d (kuni 75%), kalandussektori välised ettevõtjad, MTÜ-d, SA-d ja KOV-d (60%)
-
Tegevuste mitmekesistamine – taotlejad kalandussektori mikroettevõtjad (toetus 70%)
-
Koolitustegevus – taotlejad kalandussektori MTÜ-d, SA-d ja ettevõtjad (toetus 100%)
Lisainfo taotlemise kohta, vormid ja muud materjalid on kättesaadavad kodulehel. Taotluse sisseandmiseks ja konsultatsiooniks eelnevalt registreeruda info@hiiukala.org või helistada 5694 1855. Taotluste vastuvõtt toimub MTÜ Hiiukala büroos Vabrikuväljak 1 Kärdlas, tööpäeviti kella 9 – 12 ja 13 – 17.
Rannakaluritelt laekus Põllumajandusministeeriumile 483 avaldust laevade täiendavaks kandmiseks kalalaevaregistrisse.
Hiljemalt veebruari alguseks loodetakse taotlused esmaselt läbi vaadata ning ilmnenud puuduste avastamisel antakse taotlejatel võimalus need kõrvaldada. Peamisteks puudusteks esitatud taotlustes olid liiklusregistri tunnistuse või mõõtekirja puudumine.
Kuna taotlusvooru eesmärgiks oli võimaldada kalalaevu kalalaevaregistris registreerida just nendel püüdjatel, kes seni kalalaevaregistris registreeritud paati ei omanud, siis jäävad selle taotlusvooru raames rahuldamata need taotlused, kus taotlejatel oli juba kalalaevaregistrisse kantud üks või mitu kalalaeva.
Arvestades taotlusvooru katteks olevat vaba püügivõimsuse mahtu, võib esitatud taotluste esmase ülevaatamise tulemusena prognoosida, et suure tõenäosusega saavad rahuldatud kõik taotlusvooru tingimustele vastavad taotlused.
Avalduste menetlemiseks on Põllumajandusministeeriumil aega kuni kolm kuud. Taotlusvooru lõplikud tulemused avalikustatakse ja taotlusvooru tingimustele vastavad kalalaevad kantakse kõigi eelduste kohaselt kalalaevaregistrisse märtsikuu jooksul.
Põllumajandusministeerium 27.01.2012
Eestis püütakse kala kuus korda rohkem kui me tarbida jõuame, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Põhiliselt püütakse Eestis räime ja kilu, kuid meie lemmikkalad on hoopis sisseostetud lõhe ja forell, aga need on jällegi liiga kallid.
Viimase kümne aasta jooksul on Eestis kala hind tõusnud kordades - kui 2000. aastal maksis näiteks räime kilo 7 krooni, siis nüüd 20 krooni ehk 1,3 eurot. Josing rääkis Vikerhommikule, et inimesed teavad, et kala on hea, aga kuna selle hind on pidevalt tõusnud süüakse seda vähem, vahendasid ERRi raadiouudised."Suurem osa püütud kalast on räim ja kilu, aga seda Eesti inimesed lõputult süüa ei jõua. Ja need kalad, mis meile väga maitsevad, mis on paremad, kipuvad Eesti inimese rahakoti jaoks natukene kallid olema."
Konjunktuuriinstituut küsis inimeste käest, millist kala nad armastavad ja vastuseks said nad, et lõhet ja forelli, mis Josingu sõnul ei ole tüüpilised Eesti kalad. "Nimetati ka veel lesta, räime, heeringat ja ahvenat. Mis puudutab kalatooteid, siis eestlaste lemmikud on erinevad tooted heeringast."
Josing märkis, et Eestist läheb väga palju kohalikku püütud ressurssi välja, eriti külmutatud kujul. "Läheb Venemaale ja Ukrainasse ning me ise tarbime päris palju sissetoodud kala," lisas ta.
Kala kättesaadavus on piirkonniti erinev. Kui linnades saab värsket kala turult või suurematest poodidest, siis maapiirkondadesse see tihti ei jõua.
Josingu sõnul on kala puhul väga oluline ostuargument värskus. "Pole midagi hirmast kui soojas seisnud kala. 30% Eesti tarbijatest nimetas, et kala värskusega ja kvaliteediga on probleeme."
Toimetas Inga-Gretel Linkgreim
2012. aasta algusest on võimalik klientidel PRIA teenindusbüroost 
leida Euroopa Kalandusfondi (EKF) toetuseid tutvustavat trükist. Trükises antakse ülevaade kõigist EKF toetustest. Trükisega on samuti võimalik tutvuda PRIA kodulehel
.
Hõbekoger on viimastel aastatel rannikumeres 
niivõrd kiiresti paljunema hakanud, et Muratsi sadamas tõmbavad mehed teda serbakutega kassidele söödaks välja. Kokkuostjad seda kala meeleldi ei taha, kalatoitude valmistajad temast suurt lugu ei pea.
“Seda kokre on siin niivõrd paksult, et lämmatab kalapüügi ära. Mõni üksik parem kala tuleb mõrda, kõik on praegu hõbekoger,” rääkis Muratsi rannas kutselise kalurina aastakümneid kala püüdnud Jaan Trummar.
Tema kolleeg Vello Salong ütles, et Muratsi sadamas ja sadama läheduses elab 16 kassi ja nemad on kogrega end üsna rammusaks söönud. “Kasside jaoks tõmbame sealtsamast sadama aukudest serbakutega kokre välja, pole vaja kaugemale minna,” muigas Salong.
10. - 31. jaanuarini 2012 võtavad PRIA kohalikud bürood 
vastu taotlusi EKF meetme 1.4. Väikesemahuline rannapüük taotlusi. Meede toetab rannapüügil kasutatavate kalalaevade (paatide) investeeringuid. Toetust saavad taotleda äriühingud ja FIE-d, kes omavad kalapüügiluba kalapüügiks merel ning on kalalaeva registrisse kuuluva kalalaeva omanikud. Kalalaev peab olema vähemalt viis aastat vana ning alla 12 meetri pikk.
Toetatakse järgnevaid tegevusi:
- laevakeretöö tegemine
- laevaruumide ümberehitamine
- laeva sedmete, vahendite, süsteemide ostmine, kapitalirent, ümberehitamine
- mootori ostmine ja paigaldamine
- hülgekindla püügivahendi ostmine
- püügivahendi hülgekindlaks ümberehitamine
- selektiivse püügivahendi ostmine
- toetatava tegevusega kaasnev tellitud projekteerimistöö
- taotlusdokumentide koostamiseks tellitud töö
Täpsemalt meetme ning esitatavate dokumentide kohta saab lugeda siit.
Meede avatakse kord aastas Kuna esitatavaid dokumente on palju ning mõndade hankimine võib aega võtta, siis tasub taotlust ette valmistama hakata varakult.
