Avaleht

19. mail 2012 kella 10 - 18 toimub Lao kalasadamas taas õppepäev “RäimeWest”.

Päeva eesmärgiks on tutvustada rannakalandust ning jagada teadmisi kohalikust kalakultuurist nii kaluritele, kohalikele inimestele kui ka külalistele.

Õppepäev on jaotatud kolmeks osaks:

Kell 11 - 13:30 MERI KUI ELUKESKKOND JA SELLE ELUSTIK
Pärnumaa looduse- ja tehnika maja kaasa toodud laboris saab mikroskoobi alla oma silmaga näha keda ja mida kohtab rannikumeres. Ihtüoloogi Heli Shpilev annab ülevaade Läänemere räimepopulatsiooni arengust ja elust.

Kell 14-15:30 RÄIMEROAD
Eesti kokanduse grand old man Dimitri Demjanovi ja Eesti Kulinaaria Instituudi KALA-AKADEEMIA, tutvustab erinevaid võtteid räimele uue maitse andmisest, aga ka võimalusi kuidas kasutada räime mitmel erineval moel.

Kell 16-17 KALAPÜÜGIVAHENDITELE UUS ELU
Pitsimeister Eeva Talts õpetab tegema fileepitsi, mis annab vanadele kalavõrkudele võimaluse uueks kasutuseks.

MTÜ Hiiukala juha­tuse esimees Heino Kalmus ütlesTuuru majas aprilli lõpus toimunud kalavarude- ja koelmute teemalise ümarlaua avasõnas, et on viimane aeg hakata tegelema kalakoelmutega Hiiu­maal - tagajärjed kalapopulatsioonide drastilise vähenemise näol on juba käes.

"Võib oletada, et kala vähene­mise põhjuseid on mitmeid, kuid kindlasti on kudeveekogudega seonduv üks olulisemaid. Oleme kokku kutsunud kõik osapooled, et leida olukorrale konkreetseid lahendusi lootu­ses, et ei ole liiga hilja," ütles Kalmus.

Kes tuleb appi?

Hiiumaa jõgedest on kudealad Paope, Jõeranna, Tareste, Kärdla-Nuutri, Suuremõisa, Vaemla, Luguse ja Jausa jõed, lahtedest Kirikulaht, Sigala laht ja Käina laht. Särje ja säina põhilised kudejõgede, Suuremõisa, Luguse ja Vaem­la suudmed on ummistunud. Vaemla- ja Käina laht pole samuti enam arvestatavad kudemiskohad kalade liikuvuse takistuste tõttu.

Ainuke parem kudeala on Kirikulaht - Armioja, mida kinnitavad suuremad säina ja särje väljapüügid Kõrgessaare piirkonnas.

Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk ütles, et ka Ki­rikulaht on muutunud väga madalaks ja roog tungib peale. Kalurid ise aga ei tohi midagi ette võtta, kõik tegevused tuleb kooskõlastada ja vastavad load taotleda. "Kas Kirikulahes on ka planeeritud mingeid tege­vusi või saab sellest kümne aasta pärast n-ö teine Käina laht," küsis Valk.

Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla tunnistas, et ka keskkonna­amet pole selleks midagi tei­nud.

Üle kümne aasta Hiiu Kaluri püünisetsehhi juhtinud Imre Kivi avas Kärdlas oma töökoja, kus on praegu poole rohkem töölisi kui Hiiu Kaluri omas.

Aprilli lõpus tõmbas Imre Kivi joone alla oma karjäärile Hiiu Kaluri püünisetsehhis ja kuulutas 1. mail oma püünisetöökoja avatuks.

FIE Imre Kivi püünisetööstuses on ametis neli naist, sama palju oli Kivil alluvaid ka Hiiu Kaluris töötades. Kuid et kaks töötajat tulid Kalurist tema firmasse üle, siis ongi nii, et uus tsehh on Suursadama omast poole suurem. "Töölised on olemas, töövõtted selged," on Imre Kivi algusega rahul.

"Seal tegime rohkem traale ja selliseid suuremaid asju," meenutas Kivi Hiiu Kaluri aegu. Imre Kivi õppis traalmeistriks 1. kutsekeskkoolis, Karu koolis. "Olin selle eriala esimeses lennus," rääkis püünisemeister. Kooli lõpetamise järel sai sõidetud ka merd, kuid viimased 13 aastat oli ta Hiiu Kaluris püünisetsehhi juhataja.

Hiiu Kaluril oli plaan püünisetsehhi kinni panema hakata, kuid kaks korda on sellest mõttest loobutud. "Plaan oma töökoda teha oli mul juba neli aastat tagasi," rääkis Kivi. "Siis juba plaanisin ja projekteerisin." Masu tõmbas mehe plaanidele kriipsu peale, kuid päästerõngana alustas siis ka nn kala-Leader, avanes võimalus Euroopa raha taotleda.

Neljapäeval 10. mail toimub Hiiumaal väikelaevade ja alla 12-meetriste laevade tehniline ülevaatus.

Vastavalt Meresõidu ohutuse seadusele (§ 12 lg 5) ei kohaldata enam alla 7-meetrisele kalapaadile või tööpaadile iga-aastase kohustusliku ülevaatuse nõuet.

Ülevaatuste päevakava:

Kevadine särjepüük ning hilisem saagiga toimetamine on tähtis sündmus paljude kalameeste kalendris. Ei jää see tulemata ka tänavu kevadel.

Endistel aegadel usuti, et kui kevadpüügil oli esimene saagikala särg, tähendas see halba ennet kogu järgnevale püügihooajale. Ilmekalt peegeldab rahva suhtumist särjesse järgmine kõnekäänd: “Ei minu arvatud miheksi, särg ei säätud söödavaksi.” Levis ka selline ütlus, et “särg on sulasekala”.

Tavalise ja levinud kalana on särjel paikkonniti palju rahvapäraseid nimetusi – valge kala, puna- ja tulisilm, ullukene, lutt, korbak, labakas, linnukala, moks, ants, päris-, rohu-, pori-, jõe-, jää-, lehe-, lepa-, keltsa- ja mudasärg jne. Paljud särje nimetused on seotud samaaegsete sündmustega looduses, mis andsid vihjeid püügi alustamiseks. Teine ports rahvapäraseid nimetusi viitab särgede elupaigale või asukohale veekogus, nagu “siis särg roogus, kui konnad rooksuvad”.