Lesta lapik kehakuju on läbi aegade andnud alust erinevatele uskumustele tema kujunemisest. Levinum arusaam, mis eri rahvustel kordub, väidab, et looja tahtel muutus ühelt poolt pooleldi söödud või poolitatud kala uuesti elavaks ja jäigi selliseks.

Erilise kujuga kala legendides

Ka lesta viltusele suule ning valgele kõhualusele leidub rahvapärimustes selgitus. Esimene olevat karistuseks looja osatamise eest või suure suuga naermise eest, teist aga seletatakse kunagi kantud valge põllega kalakuninga valimisel.

Viljastatud marjaterast koorudes on lestamaim täiesti tavalise nii-öelda tüüpilise kalaliku välimusega.

Arengu jätkudes toimub aga oluline moone, kus üks silm rändab järk-järgult hiljem pealmiseks muutuvale küljele, keha lamendub, seljapool tumeneb, kõhualune aga muutub heledamaks.

Suurepäraste ja kiirete maskeerujatena lösutavad lestad merepõhjas, kusjuures nende kehavärvus muutub sõltuvalt ümbruskonnast. Liivasesse põhja kaevates paiskab lest uimedega üles paraja liivapilve, mille alla ta keha mattub.

Ujujana pole lest küll eriti kiire, kuid nii toiduotsingud kui ka paljunemiskihk sunnivad teda rändama.

Põhjakalana ei riski lest merepõhjast siiski palju kõrgemale tõusta, sest siis võivad vaenlased teda kergesti altpoolt rünnata. Alaküljel lestal ju silmi pole.

Ammune rannarahva toidulisa

Meie rannarahvas on lesti söönud juba sajandeid. Ammutuntud kalana on lest põlistunud mitmes nimetuses nagu putt, kiivsilm ja laikala. Kalade värskelt söömisele eelistati vanasti hoopis lestade soolamist ja vinnutamist.

Soolakala saamiseks pandi lestad esmalt verisoola, seejärel kalu tahendati ning alles siis soolati lestad lõplikult suursoolaga. Tavaliselt hoiti soolalesti tünnis nii, et valged kõhualused olid ülespidi. Soolalesta söödi peamiselt küpsetatult leiva- või kartulikõrvaseks, sageli lõigati sooldunult kalast tükke ja söödi niisama.

Lestade vinnutamine oli levinud rohkem saartel. Vinnutamine nõudis vähem soola ja oli kalade säilitamiseks odavam viis. Püütud lestad pandi lühiaegselt soola ja seejärel jäeti tuule ja päikese meelevalda. Lesta lapik ja õhuke keha on vinnutamiseks vägagi sobilik. Lesti vinnutati kas erilistel raamidel, nööridel, mitmekaupa sabapidi punti seotult või lihtsalt naeltega seina külge löödult.

Lõpuks korjati kuivanud kalad kokku, vajadusel järelkuivatati ahjusuu soojuses ning säilitati kuivas viljas. Kuivatatud lestad pandi hiljem kuumadele keedukartulitele, millest tõusev aur neid niisutas ja pehmendas. Alles hiljem juurdus kuivatatud lestade ribastamine ja viimaste söömine.

Toiduks mitmel viisil

Mereäärse rahvana on meil võimalus lesti süüa pea aastaringselt, ehkki lestapüügi paremad kuud jäävad suve lõppu, sügise algusesse. Sellel ajal püütud kalad ongi kõige rasvasemad, hiljem hakkavad suguküpsed kalad valmistuma juba järgmise aasta paljunemiseks.

Lesta puhastamine on ühelt poolt lihtne, sest soomuseid rookida pole vaja. Just soomuste puudumine on eeldatavalt vanasti tinginud veel ühe lisanime – libekala. Kuid libedusest on asi kaugel. Lesta kare kehakate toimib puhastaja õrnanahalistele näppudele nagu liivapaber.

Nii ei maksa imestada, kui kümnekonna lesta puhastamine võtab näpuotste naha tuntavalt karedaks, suurema koguse kätest läbilaskmine muudab aga näpunaha suisa hellaks.

Põhimõtteliselt saab lestadelt puhastamisel naha eemaldada, kuid see tegevus on küllaltki vaevaline. Lisaks on sööjaid, kes praelesta korral just krõbedaks pruunistatud nahka toidupoolisena hindavad. Merekaladena on lestadel eriline lämmastikühenditest tingitud lõhn, mis puhastaja käsi kauaks saatma jääb. Arvestada tasub sedagi, et esialgsest kaalust kaob lestade puhastamisega rohkem kui kolmandik.

Toidupalana on lesta liha piisavalt valgurikas (kuni 18%) ja kala kohta keskmiselt rasvane (kuni 6%). Lestade rasvasus sõltub ka otseselt püügiajast, sügisel püütud kalad on rasvarikkamad. Omapärane on lestal ka rasvade paigutus, nimelt koondub tarvilik moonakott neil keha külgedele. Sajagrammine lisanditeta lestafilee rikastab sööja organismi umbes samaväärse kalorikogusega.

Tegelikkuses on saadav toiduenergia hulk siiski suurem ja sellesse annavad oma panuse nii küpsetamisel-praadimisel kasutatav rasvollus kui ka kalaroa kõrvale pruugitavad lisandid.

Nüüdisajal toorelt söödavast soolalestast enam suurt ei hoolita. Värsket lesta on kõige lihtsam krõbedaks praadida, samuti sobib see kala sütel grillimiseks või hoopiski ahjus küpsetamiseks. Harvemini valmistatakse meil lestadest keeduroogasid. Hoopis paremini maitseb lest aga suitsutatult. Kuuma suitsulesta loetakse meil lausa rahvuslikuks delikatessiks.

Suitsulesti saab ka õlis konserveerida. Keskmiselt rasvase kalana kõlbab lest marineerimiseks, samuti saab loo nimitegelasest želatiini toel teha hõrku kalasülti.

Unustada ei tasu ka omapärase maitsega kuivatatud lesti, mida sageli õllekõrvaseks pruugitakse.

Urmas Kokassaar

Maaleht 27.08.2010

Hülgejahi lubamise üksikasjad peaks täpsemalt paika saama juba järgmisel kevadel.

Keskkonnaministeerium on välja tulnud seaduseelnõuga, millega plaanitakse praegu teise kaitsekategooria alla kuuluvad hall-hülged kanda lähiajal kolmandasse kategooriasse. Sellega on riigi poolt astutud esimene ametlik samm viimase kolme kümnendi jooksul keelu all olnud hülgeküttimise taaselustamiseks.

Mare Mätas sihtasutusest Kihnu Kultuuriruum tunnistas, et värske seaduseelnõu üle on põhjust heameelt tunda, sest see on esimene kindel märk, mis näitab, et kihnlaste kolm aastat kestnud võitlus hülgejahi taastamise pärast hakkab lõpuks vilja kandma.

Spetsialistide kinnitusel on võimalik hallhüljeste kaitsestaatust leevendada, kuna viimase kümne aasta jooksul on liigi arvukus tõusnud Eesti vetes enam kui kaks korda ehk 1500-lt ligikaudu 4000 loomani. Eeskätt peetakse hüljeste asurkonna kosumise põhjuseks viimase paarikümne aasta jooksul rakendatud kaitseabinõusid.

Kütitaks püssiga

„Hallhüljeste Eesti rannikumeres peatuv või viibiv Läänemere asurkonna osa ei vasta käesoleval ajal enam looduskaitseseaduses toodud II kaitsekategooria tingimustele,” põhjendab ministeerium eelnõu seletuskirjas.

„Rannikumere püsivalt või sesoonselt hallhüljeste asustatud neljateistkümnest puhke-alast on praeguse seisuga kaitsealade reservaadi, sihtkaitsevööndi või püsielupaiga kaitsekorraga tagatud kaitse ja häirimatus kaheteistkümnel.”

Ministeeriumi nõunik Hanno Zingel märkis, et hülgejahi seadustamisega seotud aruteluteemasid ja kokkuleppekohti on vaatamata praegu tehtavatele muudatustele eri huvipoolte vahel veel kuhjaga. Tema sõnul peaks kõik täpsemad detailid – nagu näiteks kes, millises piirkonnas ja mil viisil hallhülgeid võiks küttima hakata – loodetavasti paika saama selle aasta lõpuks ning lõplik selgus võiks asjade sujumise korral majas olla juba kevadel.

Mare Mätas osutas, et kihnlaste nägemuse kohaselt, kellele hülgejahitraditsioon ühes hül-gelihast roogade valmistamisega on lahutamatu osa kohalikust elust ja kultuurist, võiks riik saareelanikele anda loa igal aastal küttida umbkaudu kolmkümmend hallhüljest.

„Hülgejaht ei toimuks enam ajaloolisel viisil, vaid püssiga ehk loomadele kõige valutumal viisil,” rääkis Mätas. „Laskjal peab olema nii relva- kui ka jahiluba.”

Meie loomauurijaid ühendav Eesti terioloogia selts on varem teatanud, et hülgejahi lubamise korral tuleks järgida ettevaatusprintsiipi ja arvestada seejuures ka hülgeasurkonna suuruse muutumist. Seetõttu tuleks loomauurijate arvates kehtestada hüljeste puhul vähemalt esialgu dünaamiline küttimiskvoot: võimalik kütitavate loomade arv peab jääma alla ühe protsendi eelneval aastal loendatud hüljeste arvust. Ehk sisuliselt võiks asjatundjate arvates Eesti vetes küttida vähem kui 40 hallhüljest aastas.

Hülgejaht keelustati möödunud sajandi kaheksakümnendatel, kui nende arvukus eelkõige Läänemere vee reostumise ja osalt ka intensiivse küttimise tulemusena madalseisu kukkus ning liik ühtlasi kadumise äärele sattus.

Kuna hallhüljeste arvukus on viimastel aastatel kasvanud ka mujal Läänemeres, on hülgejahi vahepeal seadustanud nii Rootsi kui ka Soome. Eesti rannikumeres loendati 2008. aasta kevadel ühtekokku 4127 hallhüljest, mis moodustab hinnanguliselt ligikaudu viiendiku kogu Läänemere asurkonnast.

Ulvar Käärt

EPL 26.08.2010

Hiiu Leht: Hiigelgrillpaik Eikusagil

Võõra pilgu jaoks keset inimtühja paika asuvat ja keskpäevast südaööni avatud söögikohta Lest ja Lammas külastas suvel päevas enam kui pooltuhat inimest.

Lest ja Lammas on juuli keskel avatud söögikoht Kassari saarel Sääretirbi tee ääres, hoones, mida vanem põlvkond mäletab kolhoosi sööklana. Uue väljanägemise saanud punakuueline maja, selle ümbruse väliterrassid ja muruplatsile pillutatud palkidest istekohad meelitavad iga mööduja kas või korraks sisse põikama.

Grillpaiga omanikfirma Mainegrupp OÜ esindaja Sander Kopli on asukoha heas valikus veendunud. "Kuhu siis veel, kui mitte Kassarisse, teha selline turistilõks?!" hüüatas Kopli ja juhtis tähelepanu olulisele vaatamisväärsusele, tirbile, kuhu suundub enamik saare külalistest. Grillist mööduv tee viib ka Kassari supelranda ja kiigeplatsile.

Restoraniks Kopli paika nimetada ei luba, ütleb, et see on siiski lihtne suvine söögikoht, mille laudu ei kata valge laudlina. Plussiks on hoopis palju loodust ja värsket õhku. Ka suur osa toidust valmib õues, õigemini küll eraldiseisvas grillmajas, kus Rein Kaevu käe all küpsevad näiteks pahlakilud, šašlõkk, suitsukala ja -lammas.

Kopli rõhutas, et tegemist ongi suvise, mitte aastaringse söögikohaga, kuid pidi tõdema, et kogemust, milliseks osutub nõudlus väljaspool hooaega, toidukohal ju veel pole.

Lest ja Lammas avati tänavu 16. juulil ja praegu on sisseelamishooaeg. Kliendid on sellest hoolimata söögikoha juba avastanud - mõnel esimese töökuu päeval külastas neid koguni 500-600 inimest!

"Kui teha ilus asi, siis see meelitab sisse põikama," on kaks aastat selle paiga saatuse ümber ideid keerutanud Kopli rahul hoone kujundajate Kärt Loopalu ja Liina Langemetsa pakutud julgete lahendustega. Varem on samad neiud, üks Kärdlast, teine Kuressaarest, kujundanud ka Mainegrupi Käinas asuva ööklubi Carriba.

Söögikohas sees on istekohti 70, koos väliterrassi laudade-toolide ja muruplatsi laudade-pinkidega kokku 200. Konkurentsi Kopli ei tunneta, kuna lähimad suuremad söögikohad on oma firmale kuuluvate Käina hotellide Lõokese ja Liilia restoranid. Neist esimene on orienteeritud gruppide toitlustamisele ja teine eelkõige hotelli klientidele.

"Pigem kummitab meid personalipuudus kui konkurents. Kuna me teeme hooajalist asja ja tööd jagub vaid kolmeks-neljaks kuuks, siis nii lühikeseks ajaks leida pädevat kaadrit on kõige suurem probleem," avaldas Kopli.

Söögikohas Lest ja Lammas on ühes vahetuses korraga tööl seitse inimest, kokku on personal 15-liikmeline. Kogu Mainegrupis on tööga hõivatud 40 inimest.

Grillpaiga käivitamiseks tehtud investeeringu maksumuseks on Kopli sõnul 4 miljonit krooni, sellest ligi 700 000 krooni sai Mainegrupp toetust Kala-leaderist.

Kala ongi söögikoha menüüs iga päev ja see on soodsamate hindade tõttu ka nõutum kui lambaliharoad. Juhuslikul külastuspäeval pakuti näiteks sütel grillitud nn pahlakilu ja praelesta.

Praegu teeb ettevõte tööd selleks, et söögipaiga kõrvalmajja tuleks naabriks hotell. "Täna just tegelesin projektiga, sest kavatseme idee elluviimiseks PRIA-lt raha taotleda," viitas Sander Kopli ja rääkis, et mõttes on olemasoleva hoone baasil rajada apartement-tüüpi hotell, milline Hiiumaal (ka Kassaris) veel puudub.

Kadi Laid

Hiiu Leht 24. august 2010. a

Rahvusvaheline rannakalanduse mess Uusikaupunkis 27-28 august

27.-28.08.2010 toimub Soomes Uusikaupunkis riiklik kutselise kalanduse mess. Esimese messipäeva teema on võrgupüük ja kala käitlemine, teise päeva teema mõrra- ja noodakalastus. Messi kõrval korraldatakse ka kutselise kalanduse seminar. Laupäeval 28.08 toimub ka Uusikaupunki traditsiooniline suvelõpu-pidu „Veneetslased“.

PROGRAMM:

Novida Kutsekooli ruumides on väljas valik erinevaid seadmeid kogu messiprogrammi ajal 10:00-16:00.

Reede 27.8.

10:15 Avamine
10:30 Liigutatava mõrra püük, kalur Klaus Berglund
11:00 Push Up mõrrapüügitehnika saarestikus, projektijuht Maria Saarinen, Suomen kalatalous ja ympäristöinstituutti.
11:30 Soome Kutseliste Kalurite Liit ja kalurite tegemised, tegevjuht Kim Jordas
12:00 Lõunapaus
13:00 Demonstatratsioon rääbise rookimisliini tööst, leiutaja Leevi Suonnansalo (kalasadam)
14:00 Hüljeste käitumine mõrras, uurija Esa Lehtonen
14:30 Kuidas muuta särjed energiaks, uurija Jari Setälä,
15:00 Kalurite töötervishoid, juhataja Sirpa Havu, MELA
15:30 Kokkuvõttev arutelu

Õhtuprogramm kell 19:30 – 21:00 Linnapea tervitus, asjaosaliste koosviibimine, Gasthaus Pook’i siseõu


Laupäev 28.8.

10:00 Hüljeste kasutusvõimalused, kalur Jouni Heinikoski, Keminmaa
10:30 Rannakalanduse uued suunad, kalur Tapio Peltomäki
11:00 Kalanduse koolitusvõimalused, rektor Mailis Kuuppo Suomen kalatalous- ja ympäristöinstituutti
11:30 Ülevaade kutselisest kalapüügist Eestis, Kaido Vagiström
12:00 Lõunapaus
13:30 Demonstratsioon ahvena fileerimismasinast, kalasadam
14:00 Mida ”näeb” uuemate kajaloodidega? uurija Juha Lilja Riista- ja kalatalouden tutkimuslaitos
14:30 Uued katiskad (juhtaiata mõrd), tegevjuhtMarkku Myllylä Kalatalouden keskusliitto
15:00 Rääbise püük keskveemõrraga kalur Tarmo Tolvanen
15:30 Kokuvõttev arutelu

Õhtuprogramm: Muinastulede öö, Uusikaupungi suvehooaja lõpetamise pidu kesklinnas.

Lisaks toimub:

2009. a valminud Pyhämaa väikekalasadama uksed on avatud reedel 15:00-18:00 Võimalus külastada Sybimar OÜ biodiislitehast (Välttitie 3) reedel
14:00-17:00. Kuidas saab kaladest biodiislist?
Slow food, kohaliku toidu valmistamine Gasthaus Pook’i õuel laupäeval klo 12:00 -22:00
Võimlaus maitsta suitsutatud hülge fileed.
Algselt kalalaevaks ehitatud kuunar Blue Sirius avatud külastajatele reedel 15:00-18:00 ja laupäeval 12:00-15:00.

Uusikaupunki ”TUL toril” ”Kultuurituru päev” laupäeval.


Ja veel palju muud huvitavat:

· Raadioteel juhitav ühemehe noodatehnika
· elektriline võrguuit, ka talvekasutuseks
· hüdrokopteri kasutamine kalastuses
· hüdrauliline uputatav kalapump väikekasutamiseks
· kalatöötelmisvahendid
· rääbise rookimisliin
· ahvena fileerimisliin
· püügivahendid:
· Scandi Net Flex mõrd
· Pontoonmõrd (Push up)
· Tähtmõrd Eestist
· Hülgetooted, traaniõli, riideesemed, käsitöö, hülgehõrgutised
· Multifunktsionaalne kalastusparv
· Ursuk päästevestid
· Promens plastvannid
· Paadivarustus
· Paaditreilerid jm
· FlexGard võrguvärvid
· Ocean tormiriided
· Twin Disc reduktorid
· Hamilton jetid
· jpm

2010. aasta II taotlusvoor 1. septembrist 12. oktoobrini

Avatud on järgnevad tegevussuunad:

• Kalasadamate uuendamine taotlejateks: KOV-d (toetus 100%); kalandussektori MTÜ-d (toetus 80%); kalandussektori ettevõtjad (toetus 40%).

• Kalatoodete töötlemine ja otseturustamine - taotlejateks kalandussektori mikroettevõtjad (toetus 60%)

• Tegevuste mitmekesistamine taotlejateks kalandussektori mikroettevõtjad (toetus 70%)

• Koolitustegevus taotlejateks: kalandussektori ettevõtjad ja MTÜ-d (toetus 100%)

Projektitaotlusi võtab vastu MTÜ Hiiukala tegevjuht Hiiukala kontoris (Tuuru maja, Vabrikuväljak 1, Kärdla). Projektid peavad vastama” Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiale 2009-2013” ja Põllumajandusministri 2008.a määrusele nr 38. Projekti taotlusvormid on kättesaadavad www.hiiukala.org. Taotluse sisseandmiseks ja konsultatsioniks eelnevalt registreerida tuuli@hiiumaa.ee, 56941855)

Projektide paremusjärjestuse ettepaneku moodustab 9-liikmeline projektide hindamise töörühm, kes hindab projektitaotlusi vastavalt strateegiaga kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Projektide paremusjärjestuse ettepaneku kinnitab MTÜ Hiiukala juhatus. Üle 1 miljoni krooniste projektide rahastuse kinnitamiseks kutsutakse kokku üldkoosolek. Projektide hindamiskriteeriumid on nähtavad kodulehel www.hiiukala.org -> strateegia -> hindamiskriteeriumid.

Pärast kinnitamist esitab MTÜ Hiiukala kõik laekunud projektid koos paremusjärjestuse ettepanekuga PRIA-le, kes teeb taotluse rahuldamise otsuse 75 tööpäeva jooksul arvates esitamise tähtpäevast.