Kätte jõudnud päikesepaistelised ja soojad ilmad kutsuvad merele ja veekogudele inimesi, kes kasutavad veesõidukit vaba aja veetmiseks, kalastamiseks või veespordiga tegelemiseks. Seda, et meri kutsub võib tõdeda üha tihedamini. Toimumas on mitmeid avalikke üritusi, mis on seotud merega ja kutsuvad merele, mereturism on aktiviseerunud, aktiivne tegevus toimub ka veespordi harrastajatel, kuid see kõik paneb mõtlema ja küsima – kuidas tagada turvalisus merel ja meresõidul?
Selge on see, et merele, järvele või jõele vaba aja veetmiseks, sportimiseks või kalapüügile ei minda veesõidukita. Siinkohal tuleb aga meelde tuletada, et ohutu meresõidu tagab töökorras varustus ja oludele vastav veesõiduk. Seega, veekogule minnes kontrollige alati oma veesõiduki tehnilist seisundit. Jälgige, et navigatsiooni- ja raadiosideseadmed oleksid töökorras, vajalikud merekaardid, pääste- ja pürotehnilised vahendid olemas ja vastaksid pardal viibivate inimeste arvule ning kandke kaasas mobiiltelefoni, mille aku on laetud.
Kindlasti peab väikelaeva kasutamisel väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva registreerimistunnistus ning väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on vastavalt meresõiduohutuse seadusele nõutav.
Tavaliselt on merehätta sattumise põhjused tingitud navigeerimisvigadest, aga siiski tuleb merel ette ka veesõidukite tehnilisi rikkeid, mis annavad alust arvata, et merele on mindud tehniliselt mittekorras veesõidukiga.
On ka väikelaevajuhte, kes ei tunne piisavalt hästi merel kehtivaid sõidureegleid, kipuvad merele joobeseisundis või hindavad üle oma võimeid. Sealt ka õnnetuste põhjused ning tagajärjed.
Kurbusega tuleb tõdeda, et ega me ise oma elust ja tervisest väga ei hooli. Seda näitavad ka viimased järjestikused nädalavahetused, mil merre on jätnud oma elu mitmed inimesed. On üks ütlemine „meri annab, meri võtab“, kuid kas me peame selle võtmise tegema kergeks ja seda tegema oma hoolimatusest ja teadmatusest.
Selleks, et vältida hoolimatusest ja mõtlematusest õnnetusse sattumist merel, on odavaim elukindlustus päästevest. Päästevesti olemasolu ja kasutamine väikelaeva varustuses on sama loomulik, kui turvavöö kasutamine autos. Väikelaeval peab olema vähemalt üks päästevest iga pardalviibija jaoks. Meeles tuleb pidada ja jälgida seda, et päästevestid peavad olema sertifitseeritud. Kui valmistajatehase poolt on ette nähtud päästevesti perioodiline kontroll, võib väikelaeval kasutada ainult sellise kontrolli läbinud päästeveste. Päästevesti valides tuleb vahet teha ujuvvestil ja päästevestil.
Ujuvvest ehk ohuvest ei ole mõeldud pikaajaliseks perioodiks vees viibimiseks, vaid selleks, et inimene saaks kiiresti end aidata veesõidukile või kaldale.
Päästevestid on kraega, valmistatud kas ujuvast materjalist või automaatselt gaasiga täidetavad.
Päästevahendid klassifitseeritakse kandevõime järgi ning tähistatakse tähistega – 50 N; 100N; 150N; 275N. Vesti valides tuleb arvestada ostetava vesti suurusega, kuna vest peab võimalikult hästi selga sobima. Parima toote valimise ja kasutamise konsultatsiooni annab kindlasti päästevahendite edasimüüja.
Päästevesti kasutamisel tuleb kindlasti kontrollida, et lukk, nöörid, rihmad või pandlad oleksid korralikult kinnitatud ning pingutatud kasutaja keha järgi. Vesti ei tohi kasutada istumispadjana, kuna päästevesti täielikku toimimiskindlust ei saa tagada, kui seda on kasutatud valesti.
Päästevest on odavaim elukindlustus, mis aitab tagada ohutu meresõidu ja tagab turvalisuse õnnetuse korral. Selge on ka see, et mitte ainult päästevest ei ole see mis aitab tagada turvalisust merel: sellele aitab kaasa kindlasti meie mõtlemine: millise ilmaga ja milleks me merele lähme, mida me merel teeme, kuidas käitume. Seejärel vaatame üle oma päästevarustuse, mis toetab meie eelnevat tegevust. Kui peaks aga juhtuma nii, et ka päästevarustusest merel ei ole olnud kasu ja õnnetuses hukkub või jääb kadunuks inimene, kuid, kes on kasutanud päästevesti, siis päästevesti kasutamine kergendab kadunuksjäänu otsinguid. Nii on ka omastel võimalus oma lähedasega hüvasti jätta maisel moel ja tagada omaste hingerahu.
Turvalist meresõitu!
Jaak Haamer
Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo juht
